Digipööre kaubanduses saab suurema hoo
Virtuaalsus, kontaktivähesus, distants ja muud märksõnad, mida oleme harjunud kuulma, juurduvad jätkuvalt. Olenemata sellest, kas ja kui kiiresti pandeemiale pidurit suudetakse tõmmata, jääb inimestes tekkinud alalhoidlikkus alles, mis muuhulgas sillutab teed e-kanalite buumile.
Iga-aastased kaubanduse suursündmused (nt. EuroCIS Düsseldorfis või NRF New York’is) jäävad käesoleval aastal ära või toimuvad virtuaalselt. EuroCIS planeerib järgmise sündmuse korraldada aastal 2022, samas NRF’i korraldajad on optimistlikud ning jaanuaris toimuvale virtuaalsele sündmusele planeeritakse „teist peatükki“ suvel, 06.-08.06.2021 ning seda juba päris messina. Saame näha.
Kui eelmisel kevadel oskasime kuidagigi ennustada, mis tehnoloogiamaastikul toimuma hakkab, siis aasta jooksul keerati maailm peapeale ja paljud senised ennustused paika ei pidanud. Kaupmehed keskendusid kohanemisele ning uute ärivõimaluste loomisele. Hetkel näeme jätkuvat trendi e-kaubanduses ja võidavad need, kes teevad seda hästi. Nii hästi, et kliendi jaoks oleks protsess võimalikult mugav, sujuv ja ei nõua lisapingutust. Viimane tuleb kaupmeestel klientide eest ise ära teha.
Miljoni dollari küsimus on kindlasti „viimase miili“ tarne lahendamine. See on kulukas, kuid see on vajalik. Väga aktiivselt laienevad pakiautomaatide võrgustikud, samas on kasvanud selge huvi ka kaupmeestel endil omada iseteeninduslikku väljastuspunkti. Osalt annab see paindlikkuse ja sõltumatuse, samas tagab see äritegevuse jätkumise ka siis, kui inimestel füüsiliselt kauplustesse koguneda ei lubata. See on hea idee, kuid kindlasti peab seda toetama väga hästi läbi mõeldud tarkvaraline lahendus kaupmehe enda poolel. Eriti juhul, kui näiteks kaubanduskeskused soovivad nimetatud teenust pakkuda oma rentnikele.
Omaette küsimus on pildil olemine. Kas e-kaubanduse buumimisel leiab klient mind ikka kõigi teiste hulgast ülesse? Mida julgem ja tugevam turundusmeeskond veebikeskkonna ja sotsiaalmeediaga tööd teeb, seda paremad on tulemused. Samas inimesi jätkub siiski ka tänavatele ja ei kao kuhugi vajadus ka väliskeskkonnas endale tähelepanu tõmmata. Hea asukohaga nutikad multimeedialahendused teevad siinkohal oma töö ära. Kui investeeringud multimeediasse võisid ehk hetkeks tunduda asjakohatud, siis tegelikkuses on see hea kuvandi loomiseks ja hoidmiseks hädavajalikum, kui kunagi varem. Oleme ka ise loonud paindlikke lahendusi, et nimetatud valdkonna arengule kaasa aidata.
Lisaks näeme kaubanduspindadel asuvate iseteeninduslahenduste kasvupotentsiaali. End juba tõestanud kontseptsioonid laienevad täiendavatesse müügipunktidesse ning paralleelselt arenevad funktsionaalsuse poolelt edasi. Kaupmeeste jaoks on see ühtaegu jällegi kontaktide vähendamine, kui ka efektiivse ressursikasutuse küsimus. Klienditeenindajad saavad olla abiks kaupade väljapanekul või distantsilt kliente nõustada, samas kassas, kus klient ja teenindaja reeglina pikemalt kokku puutuvad, saab väljastusprotsessi teostada masin. Neis lahendustes pole iseenesest midagi sellist, millest me varem kuulnud ei oleks, pigem on suurenenud vajadus nende järele ning sellest tulenevalt ka kaupmeeste avatus uute lahendustega tutvumisel ning neisse investeeringute suunamisel.
Eelmine aasta tõstis esile tehnoloogiavaldkonna ettevõtted, kes suudavad olla innovaatilisemad ning pakkuda välja ohutust tagavaid lahendusi. Seega tuli turule hulganisti uusi lahendusi, alates reaalajas kliendiloendusest koos temperatuurimõõtmisega, kuni desinfitseerimisrobotiteni välja. Kõik need lahendused jäävad kasutusele ka siis, kui ühel päeval õnnestub meil naasta tavapärase elukorralduse juurde. Fakt on ka see, et selleks on ajaks on mõiste „harjumuspärane“ juba muutunud ning kohanema peame kõik juba täna.
Refereeritud Kaubandus.ee lehel ilmunud ariklist, autoriks Hansabi müügi- ja turundusdirektor Rainer Saaron