Miks kasutada kaubakaitsesüsteeme?

Sedamööda, kuidas jaemüügi turud muutuvad ja tehnoloogia areneb, kasvab nõudlus kaubakaitsesüsteemide (EAS) järele. Selles postituses tutvustame mõningaid EAS-süsteemi murekohti ja võimalusi jaemüügi valdkonnas, samuti EAS-süsteemi potentsiaali vähendada töökulu ja kadusid teie ettevõttes, parandades samas halduskulusid ja suurendades müüki.

Pole mingit kahtlust, et kaubakaitsesüsteemide (EAS) turg kasvab ning jätkab kasvamist ka lähiaastatel. Paljud turuvaatlejad ennustavad isegi märkimisväärset kasvu. Näiteks Hexa Research ennustab aastateks 2016–2024 umbes 3% aastast kogukasvu.

Peamine põhjus on kaod

Mainitud kasvu põhjustab peamiselt kas inventari ja käibe vähenemine või kadu. Kadude põhjuseks on varastavad töötajad, poevargused, haldusvead – näiteks kehv inventarihaldus või hinnakujunduse vead – ning tarnijast põhjustatud pettused. Jaemüügi kaod suurenevad kõikjal maailmas. 2015. aasta kohta tehtud uuringu raames avaldas Global Retail Theft Barometer järgmised põhijäreldused:

• Ülemaailmse jaemüügi kadudest tekkinud kulu: peaaegu 125 miljardit eurot aastas (1,23% jaemüügist);
• Kadude peapõhjused: ebaausad töötajad varastavad (39%), vargused (38%) – mis tähendab, et tõhusad vargusevastased meetmed võiksid vähenemist vähendada üle 75% – administratiivsed kaod (16%), tarnija pettused (7%);
• Kõige sagedamini varastatud kaup: jalatsid, patareid, mobiilitarvikud, veinid jm alkohoolsed joogid, žiletiterad;
• Viis peamist kadusid vältivat meetodit: parem andmehaldus; kadusid vältivad lahendused nagu EAS; teadlikkuskampaaniad nagu näiteks sildid poes; hinnasildistamine enne poodi (vähendab tööjõukulu poes ning tagab nõuetekohased hinnasildid); värbamiseelne taustauuring.

„Tõhusatel vargusevastastel meetmetel nagu EAS on potentsiaali vähendada jaemüügi kadusid üle 75%, mis säästaks üleilmsel jaemüügiturul igal aastal üle 93 miljardi euro.“

Kadude vältimine säästab raha

Euroopa jaemüüjad pööravad kadude vältimisele tähelepanu, sest see on üks olulisi äriküsimusi. Kuna kasumid on surve all, märkavad jaemüüjad – eriti suuremad, kellel on sadu kauplusi – üha enam EAS-i kui võimalust raha säästa. Kuid Century Europe'i käsutuses olevad numbrid näitavad, et Euroopa moekaubanduse (EAS-i turgu juhib hetkel just moekaubandus) jaemüüjatest on EAS-i praeguseks hetkeks kasutusele võtnud mitte rohkem kui 20%. Ülejäänud 80% ootavad. Aga mida? Põhiline vastuargument EAS-i kasutuselevõtu kohta on, et see nõuab suuri investeeringuid (mis on ka tõsi). Keskmise, ütleme 200 kauplusega jaemüüja jaoks võivad hinnasiltide loomise, tarkvara hankimise, proovikabiinide ja uste paigaldamise ning töötajate koolitusele kuluvad investeeringud kergesti ulatuda kümnete miljonite eurodeni. Mis on piisav, et panna iga ettevõtja kahtlema. Mida paljud seda argumenti kasutavad jaemüüjad aga ei mõista, on see, et EAS teenib end tagasi äärmiselt lühikese ajaga. Seda seetõttu, et EAS-süsteemid säästavad raha korraga mitmel viisil:

• Väiksemad kaod (vähem nii töötajate kui poevaraste toime pandud vargusi);
• Väiksem töökulu, kuna RFID-märgiseid saab skännida hulgi, ilma et peaks iga toote eraldi lahti pakkima;
• Parem ja automaatne laovarude haldus tähendab vähem vigu, paindlikumat müüki ning rohkem aega kliendi jaoks, mis kõik ühtlasi suurendab müüki.

Originaalartikkel Century Europe blogis: http://www.century-eu.com/newstag/now-is-the-time-to-embrace-new-eas-technologies.html