Tänu ulatuslikule sularaha kontrollimise seadmete kasutamisele on Eestis ringluses vähem võltsinguid kui teistes euroala riikides

Eesti Pank teatas oma hiljutises pressiteates, et Eestis leitakse teiste euroala riikidega võrreldes võltsinguid kõige vähem. Üks põhjus on see, et Eestis kasutatakse võltsingute leviku piiramiseks ulatuslikult sularaha ehtsuse kontrollimise seadmeid.

Eestis avastati 2020. aastal kokku 393 võltsitud europangatähte, mida on 108 võltsingut enam kui aasta varem. Aastate võrdluses on võltsingute arv siiski üks väiksemaid. Varasematel aastatel on Eestis avastatud keskmiselt 400–600 võltsingut aastas.

Kõige rohkem avastati möödunud aastal Eestis 50euroste pangatähtede võltsinguid, kokku 127 võltsitud kupüüri, mis moodustas 32% võltsingute koguarvust. 10euroste pangatähtede võltsinguid registreeriti mullu 119 ja 20euroste pangatähtede võltsinguid 109. 

Tervet Eesti Panga pressiteadet saab lugeda siit.

Kõige kindlam on pangatähti kontrollida spetsiaalselt selleks loodud seadmetega

Valeraha kvaliteet paraneb pidevalt ja põhjaliku visuaalse uurimisega ei ole sageli võimalik võltsitud kupüüri ära tunda. Raha õigsuse kontrollimiseks soovitame alati kasutada automaatseid seadmeid, mis on Euroopa Keskpanga poolt heaks kiidetud ning kontrollivad sularaha erinevaid turvaelemente. 

Kõige lihtsam lahendus on eurodetektor, mis on väike ja kompaktne ning sobib hästi kassa-alasse. Suurema sularahahulga lugemiseks ja kontrollimiseks samaaegselt soovitame sedelilugejaid. Kõige kindlam on aga usaldada sularahatehingud spetsiaalsete iseteeninduslike sularahaseadmete hoolde.